מַסְמֵר‎ [Ancient Hebrew] noun; nail
[SN] מַסְמֵר‎ (subs|nail)
realized lexeme(s): מִסְמְר‎, מִּסְמְר‎, מַסְמְר‎
מִסְמְרֹות‎|noun, masculine, plural, absolute
מִּסְמְרִים‎|noun, masculine, plural, absolute
מַסְמְרִים‎|noun, masculine, plural, absolute